Laupäeva hommik, kell 11. 20.
Tunne on valdavalt ebamaine, on selles süüdi siis eilne õhtu, vihm, halb kohv või kõikide eelmainitute kombinatsioon. Vahet ju tegelikult ei ole.
Tänavatel jalutavad vastu kurvad näod, neist vastu kumamas kõik mis juba olnud, mis kunagi oli nii selge ja kirgas on nüüd tuhmunud ja hall. Ja sellegi puhub minema tuul.
Süütan uue sigareti, krabin mis tuleb siis kui tubakas tuld võtab, ilmselt parim osa tänasest päevast. Uus tass kuuma kohvi, loodetavasti parem kui eelmine.
Ja ongi kõik. Vist. Pilved blokeerivad mõtted, ja täpselt nii on.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

No comments:
Post a Comment