õhtu

Peas keerleb vaid üks mõte, ka pisut süütunnet.
Tõmban lähemale vana klaveritooli, süütan sigareti ja kaon mõtetesse, saateks vaid ventilaatori ühtlane undamine. Väljas haugub koer, vahet pole.
Pilk peatub kõigel kolal, mis garaažis vedeleb. Raputan tuhka ja tõmban uue sügava mahvi. Kõikidel nendel asjadel on rääkida oma lugu. Võibolla leidub neis elukäikudes osake põhjust, miks seda materiaalsusehunnikut kunagi minema ei visata. Uus mahv. Mõttest jookseb läbi tänane päev, üks miljonist, kuid siiski eriline. Raputan uuesti tuhka. Pilk peatub oranžil kelgul. Kes küll oskaks öelda, millal seda viimati kasutasin. Ilmselt ammu, kuid ainult siis kui aastad mõõdupuuks võtta. Ventilaator töötab samal käigul edasi. Tõmban viimse põlenud tubaka kopsu, kustutan koni, puhun välja suitsu.
Kustutan tule, keeran ukse hooletult lukku ja lähen tuppa.