Tuesday, November 18, 2008

situatsioonikoomika

Mul tuli täna päris palju halbu mõtteid, aga see pole teema.
Üks asi, mis eriti pähe tikkus on nimelt turvatöötajad, keda me iga päev poes seismas näeme. Valdavalt vanad inimesed. Ärge saage minust valesti aru, ma ei taha kedagi naeruvääristada või midagi sarnast. Lihtsalt tahaks hirmsasti näha, mida keegi neist teeks, kui teda näiteks lükata või muul sarnasel kombel tüli norida. Lähemas tulevikus ei plaani ma midagi sellist teha, lihtsalt uudishimu ei anna rahu. Peaks need inimesed ju seisma meie, tavakodanike, heaolu eest, aitama asutustel korralikult äri ajada. Kuid siiski, mis on see, mis paneb mu kahtlema, et üksi neist vähegi ettevalmistunud kaagi korral kedagi kaitsta suudaks. On nad ju vanad, nõrgad, mõni vajab pikksilma, et õllekõhust kaugemale näha.

Esitan küsimusi kuid vastuseid ei paku, mis teha, olen vaid inimene.

2 comments:

Unknown said...

valdavalt filosoofilis-eetilisi teemasid käsitlev blog on selgelt liikunud pigem sotsiaal-satiirilise ainese poole. kas lähiajal on oodata ühiskonnakriitikast nõretavaid kirjatükke?

theartoflife said...

Ma nägin ükskord, kuidas herr Noor Turvatöötaja endale krõpsupaki põue pani. Tol hetkel ma veel ei teadnud, et ta turvatöötaja on, kuid see selgus mõned hetked hiljem, kui teist samasuguse jopega raadiosaat jagatüüpi spatseerimas nägin. Ma mõtlesin, et kas peaks talle seda nähtust rääkima. Huvitav, mis ta teinud oleks.