Hallid pilved kihutavad üle taevalaotuse, end maapealsesse ellu segamata. Neid kihutab tagant tuul. Tuul, mis painutab ja loobib loodust enda suvade järgi. Liiv mu ümber lendab. Valged laineharjad tormavad hullunult randa. Soolased piisad maanduvad mu näol. Sulen silmad ja tunnen kogu kehaga mere lõputut hõngust ja jõudu. Jõudu, mis mu ilma mingi pingutuseta endasse rebiks. Ometi ei tee see seda.
Seisan ja olen, palun lase.
No comments:
Post a Comment