Tänase päeva hommikutundidel märkasin, et aastaringiga on jälle kätte jõudnud aeg, kui end ärkvele unustades ning mõne aja pärast pead tõstes võid avastada enese kohalt helesinise taeva. Ja lihtsalt eriti hea on vaadata hommikul kell 4.38 udusest aknast välja ja mõelda, et sul on võimalus minna magama, mitte paari-kolme tunni pärast üles tõusta. Vaheaeg, tõesti.
Kuidas võtta. Varahommikuse heldimuse settides ütleb reaalsus, et ees on veel mõned eksamid. Aga noh, need on kõigest eksamid.
No comments:
Post a Comment